Egiptus

Egiptus (kr. k Aigyptos – kreeka laen, mis algselt oli käibel vaid Memphise linna kohta, kuid laienes tervele riigile, egiptlased ise nimetasid oma maad Kemet st “Must maa” ● Ülem-Egiptus ja Alam-Egiptus, vastavalt Niiluse ülemjooksule ja alamjooksule. ● Valitses kuningas – vaarao, algselt epiteet, mis oli seotud valitseja elukohaga tähenduses “kõrge koda”. Hiljem kujunes sellest … Continue reading Egiptus

Hilisantiik, varakristlus ja Bütsants

Hilisantiik – varakeskaeg – Hilisantiik 3.-8. sajand – Varakeskaeg 5.-10. sajand – Rahvasterändamine u 376-800 – Linnakultuuri allakäik, põllumajanduse, tootmise ja kaubanduse hääbumine – Kohalik erinevalt globaalsest – Impeeriumi lääne osas uute riikide tekkimine – Germaani päritolu sisserändajate ja kohaliku romaniseerunud elanikkonna segunemine – Nikaia usutunnistuse levimine, germaanlased võtsid kristluse vastu u 376-390, kuid see … Continue reading Hilisantiik, varakristlus ja Bütsants

Hilisantiik – varakeskaeg

Trieris, Aula Palantina – laevõlvide freskod, antiikaegsed filosoofid või intelligentsid (käes kirjarull). Naisfiguure kujutatud ehete või muusikariistadega, naisfiguuridel on aupaiste, mis viitab nende tähtsusele/pühalikkusele (nii nagu keskajal kujutati pühakuid). Siin aga ilmselt kujutatud lihtsalt keiserlikku perekonda kuuluvaid naisfiguure, mis oli seotud peamiselt võimupositsiooniga ja tähtsusega ega ole otseselt seotud kristlikku pühakute kujutamise laadiga. Rooma katakombid … Continue reading Hilisantiik – varakeskaeg

Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hetiidid

Babüloonia 1792-1750 eKr Hammurabi steel 1754 eKr, maailma esimene teadaolev seadusteraamat ja üks pikemate tekstidega objektidest kogu eelajaloost. -Seadused, toetusid küll varasematele, kuid kodifitseeriti sel ajal põhjalikumalt -Babülooniast sai impeerium, mis lagunes pärast Hammurabi surma kiiresti -Väike akkadi linn Babülon säilitas oma kultuurilise tähtsuse -Kultuuris saavutati märkimisväärseid tulemusi ● matemaatikas ● meditsiinis ● astronoomias -Gilgameši eepos … Continue reading Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hetiidid

PRONKSIAJAST SUMERITENI

PRONKSIAEG: -metalli kasutuselevõtt -revolutsioon, sulatati kokku vask ja tina -tekib toiduainete ülejääk, seega saavad hakata arenema struktuurid kuidas seda säilitada. Tekib inimeste kihistumine, kes hakkavad korraldamist organiseerima. -sõjapidamine intensiivistus, relvad said asjalikumaks -kihistumise tagajärjel areneb ka matemaatika/teadus, astronoomia -Kirjasüsteemid -Tsentraliseeritud valitsussüsteem -Seadused RAUAAEG -Algab u 1200 e.Kr ja lõppeb Euroopas klassikajärgse ajastuga (keskaeg) -Sellele eelneb … Continue reading PRONKSIAJAST SUMERITENI

Eelajalugu: NEOLIITIKUM

Neoliitikum e uuem kiviaeg u 10200 – 3300 aastat e.Kr Ühiskonnakorralduse tekkimine ja lähenemine kaasaegsele ühiskonnale: -taimede ja loomade kodustamine -keraamika kasutuselevõtt -inimesed jäävad paiksemaks (tänu 1. punktile) -hiilgab matuse ja hauapanustest ja sellega seonduvast religiooni ja ühiskonna kujunemisest -soodsates looduslikes (tigrise ja euphratese üleujutuste tõttu muutus pind viljakaks) tingimustes arenes kultuur ja ühiskond kiiremini … Continue reading Eelajalugu: NEOLIITIKUM

Eelajalugu: MESOLIITIKUM

Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 20000 – 5000 aastat e.Kr Võeti kasutusele terariistad Süveneb huvi inimfiguuri kujutamisele, sageli kujutatud tegevuses, aktiivses olekus Koopamaalide põhjal on teadlased teinud järeldusi sahara kõrbe kunagise olukorra kohta (viljakas savann) vastavalt koopamaailngutele Cavalls, Hispaania 5000-2000 eKr Horseshoe Canyon USA, 9000 – 7000 eKr “Püha Vaim” kaljumaaling. Seda täiendati ilmselt mitmete … Continue reading Eelajalugu: MESOLIITIKUM